Biojäätmetes ja kõrvaltoodangus väärtuse ja arenguvõimaluste nägemine on uus paradigma. Ringbiomajanduse mõiste ei tohiks olla hirmutav, pigem võiks see innustada. Värske analüüs näitab, et ringsete lahenduste rakendamine võib tuua olulist sotsiaalmajandusliku kasu ühiskonnale tervikuna, kuid võib samas olla ettevõtte tasandil finantsiliselt ebasoodne.
Eesti Maaülikooli maamajandusökonoomika professor Rando Värnik.
  • Eesti Maaülikooli maamajandusökonoomika professor Rando Värnik.
  • Foto: Mana Kaasik
Ringmajanduse üks peamisi suundi on väärindada tootmisel tekkivaid kõrvalsaadusi või jääke. See kehtib ka bioloogiliste ressursside korral – selle asemel, et kõrvalsaadused või biojäätmed niisama minema visata, otsitakse pidevalt võimalusi neile edasise majandusliku kasutuse leidmiseks. Siit on käibele tulnud ka uus ja mõnevõrra veel harjumatu sõna: ringbiomajandus.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.06.26, 09:28
Üks seisakupäev võib maksta üle 30 000 euro: miks tasub kombain enne hooaega põhjalikult üle vaadata
Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel. Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele