Pärast mitu aastat kestnud langust näitab Eesti puidutööstus sel kevadel taastumise märke. Swedbanki tööstusuuringu järgi ootab üle kahe kolmandiku ettevõtetest 2025. aastaks müügitulu kasvu ning rohkem kui pool plaanib investeerida, eelkõige tootearendusse ja efektiivsusse. Kommentaar ilmus Infopanga puidutööstuse kvartaliraportis.

- Palgilõikus Vara saeveskis.
- Foto: Raul Mee
Kasvutempo ei pruugi küll olla kiire, kuid märgid elavnemisest on olemas. Ettevõtete ootused kasumlikkuse paranemisele tuginevad ka uuringutulemustele: puidutööstuse keskmine EBITDA marginaal tõuseb prognoosi järgi 9,9 protsendilt 10,7 protsendini. Samal ajal oodatakse mõõdukat toodangumahu ja keskmise palga kasvu. Arvestades sektori rolli Eesti ekspordis – üks suuremaid valdkondi – ei ole see üllatav.
Infopanga puidutööstuse kvartaliraportiga saad tutvuda
SIIN.
Ent ainult optimismist ei piisa. Uuringus osalenud ettevõtted toovad esile mitmeid riske, millest teravaim on tööjõupuudus. Vajadus masinate operaatorite, tootearendajate ja oskustööliste järele kasvab, kuid pakkumine ei järgi nõudlust. See takistab ka automatiseerimise edenemist. Kui digitaliseerituse tase puidutööstuses on 59 protsenti, siis automatiseeritus jääb sellele selgelt alla – vaid 46 protsendi juurde. See tähendab, et paljud protsessid on digitaalselt jälgitavad, kuid mitte iseseisvalt toimivad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riigimetsa Majandamise Keskus ja VKG Fiber sõlmisid neljapäeval Narvas hea tahte kokkuleppe, mis lähtub läbirääkimiste käigus väljatöötatud tingimustest ning ühisest huvist viia lõpuni riigimaale biotoodete tootmiskompleksi ehitamiseks hoonestusõiguse seadmine. Paralleelselt jätkuvad ettevalmistused ka kümneaastase paberipuidu müügilepingu sõlmimiseks.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium saatis kooskõlastamisele eelnõu, millega muudetakse kahte metsanduse investeeringutoetuse määrust.
23. aprillil toimus Eesti Rahva Muuseumis traditsiooniline metsanduse visioonikonverents ja metsandussektori tunnustamine. Metsahariduse, -tööstuse, -innovatsiooni ning poliitika teemadel oli arutlema tulnud üle paarisaja metsainimese.
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.