Nn agri-prosperity gap’i ehk põllumajanduse sissetulekulõhe tõttu eraldatud lisaraha viib Eesti tootjate sissetuleku Euroopa keskmisele lähemale, kirjutab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Sivar Irval.
Targad investeeringud tehnoloogiasse, tootmise efektiivsusse, tootmismahu kasvu ja toidu töötlemisse võimaldaksid Eesti toidusektoril märkimisväärselt kasvatada ekspordivõimekust, ütleb Sivar Irval.
  • Targad investeeringud tehnoloogiasse, tootmise efektiivsusse, tootmismahu kasvu ja toidu töötlemisse võimaldaksid Eesti toidusektoril märkimisväärselt kasvatada ekspordivõimekust, ütleb Sivar Irval.
  • Foto: Kalev Lilleorg
Euroopa Liidus on põllumajandustoetuste süsteem olnud aastakümneid ebaühtlane. Riigid, kes liitusid 2004. aastal, alustasid märksa madalamalt tasemelt. Eesti põllumajandustootjad said Euroopa Liiduga liitumisel toetusi ligikaudu 25% Euroopa Liidu keskmisest. Ka pärast kahe aastakümne pikkust arengut ja võrdsete toetustasemete eest seismist jõuame järgmise aasta lõpuks alles umbes 80% tasemele.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.06.26, 09:28
Üks seisakupäev võib maksta üle 30 000 euro: miks tasub kombain enne hooaega põhjalikult üle vaadata
Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel. Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele