Metsasõda ei lõppe siis, kui üks pool vaikib. See lõppeb siis, kui mõlemad pooled hakkavad päriselt kuulama, kirjutab põllumees Olav Kreen.

- Röövraied ja ebaausad võtted on kahjustanud kogu metsanduse mainet, ütleb Olav Kreen.
- Foto: Andras Kralla
Eestis käib vaikselt, kuid visalt üks omapärane konflikt, mis on saanud nimeks metsasõda. See ei ole klassikaline vastasseis relvadega, kuid selle mõju ühiskonnale on sama lõhestav. Küsimus ei ole enam ainult metsades, vaid selles, kuidas me üksteist näeme ja kuulame.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
“Põllumehe kombel öelduna on sitt leivakotis”
Sõda Lähis-Idas lükkas väetiste hinnad lakke, kuid raskeks läheb Eesti põllupidajatel alles sügisel, kui varud saavad otsa. “See on täiuslik torm,” tõdes põllumeeste ühistu Kevili juht Hannes Prits.
Põllumajanduse ja maaelu maine mõjutab otseselt nii poliitilisi otsuseid, koostööd kui ka kogu sektori arengusuundi. Avalikus arutelus domineerib sageli probleemikeskne vaade, samas kui lahendused ja koostöö jäävad tagaplaanile. Just sellele tähelepanu juhtimiseks kogunetakse konverentsile „Maaelu maine – kes loob ja kes hoiab?“
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.