Maaülikooli esitatud ettepanekuid kliimaseadusega seotud õigusaktide paketti suures osas arvesse ei võetud − kui metsandussektorilt oodatakse olulist panust, peaks seadustes olema ka selged juhised, kuidas seda saavutada, leidis Maaülikooli metsandus- ja inseneeria instituudi teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp.

- Marku Lamp
- Foto: Eesti Maaülikool
Lamp rääkis saates “Mets ja majandus”, et Maaülikooli teadlased on põhjalikult analüüsinud kliimaseadusega seotud õigusaktide paketti, mida hiljuti avalikkusele esitleti. Tema hinnangul käsitletakse seal metsanduse teemat ebapiisavalt. "Suureks üllatuseks on see, et metsandust peaaegu üldse ei mainita, kuigi aastaks 2050 loodetakse metsandusest olulist panust kliimaeesmärkide saavutamiseks," tõdes Lamp.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tasuvuse ja kogukulu aus vaade põllumehele
Põllumajanduses on masinainvesteering alati olnud suur otsus, kuid muutlik majanduskeskkond, toorainehindade kõikumine ja ilmastiku ebastabiilsus on viinud selleni, et iga ost peab tänapäeval täitma ühte keskset eesmärki: alandada masinakulu tootmise hektari omahinnas ja vähendada tootmisriske.