Saate esimeses pooles otsime vastust küsimusele, mida Eesti põllumeestel praegustes oludes üldse tasuks kasvatada ja miks. Oma mõtteid jagab konverentsil Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel.
Seotud lood
Põllumajanduses ei kiputa enam arutlema, millal tuleb järgmine kriis, vaid kui halb see seekord tuleb. Kutsun üles mõtlema: kui valmis on meie mõtteviis tegutsema maailmas, kus kriis pole enam erand, vaid ärikeskkond?
Konverentsil “Põllumajanduse Äriplaan 2026” esinenud Bigbanki peaökonomist Raul Eamets otsis vastust küsimusele, kas põllumajandus on tasuv äri. „Odava tööjõu ja energia ajastu on lõppenud,“ rõhutas Eamets, viidates vajadusele otsida uusi ellujäämisstrateegiaid. „Kulud kasvavad, aga lisandväärtust luuakse vähe,“ lisas ta, tuues esile sektori keerulise positsiooni Eesti majanduses.
Eesti seakasvatus on viimastel aastatel elanud pidevas kõrgendatud häireolekus, kartes, et sigade Aafrika katk (SAK) võib farmidesse jõuda. Sellest hoolimata tõi tänavune SAK-i puhang kaasa seni kõige tõsisemad tagasilöögid. Ainuüksi tänavu tuli hukata üle 62 000 sea, sealhulgas ligi pool Eesti põhikarjast.
Grüne Fee plaanib järgmiseks sügiseks rajada kuni 5 miljonit eurot maksva uue kõrgtehnoloogilise kasvuhoone, avaldas ettevõtte juhatuse liige Kristo Eisenberg konverentsil „Põllumajanduse Äriplaan 2026“.
Tasuvuse ja kogukulu aus vaade põllumehele
Põllumajanduses on masinainvesteering alati olnud suur otsus, kuid muutlik majanduskeskkond, toorainehindade kõikumine ja ilmastiku ebastabiilsus on viinud selleni, et iga ost peab tänapäeval täitma ühte keskset eesmärki: alandada masinakulu tootmise hektari omahinnas ja vähendada tootmisriske.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele