Sealihatootmine on omadega kahvlis ja olen suhteliselt kindel, et Euroopa Liit hakkab paari aasta pärast tegelema ülejääva mahuga ja tootmist vähendama, märgib Atria Eesti tegevdirektor Olle Horm.
Atria Eesti tegevdirektor Olle Horm

Seotud lood

Uudised
  • 21.10.21, 12:15
Simmo Kruustük: täissuitsuvorstist võiks saada meie järgmine suur edulugu
Järgmisel aastal tähistab Nõo Lihatööstus oma 30. tegutsemisaastat. Ettevõte sai loodud 1992. aastal Nõo kolhoosi vorstitsehhi ruumides ning esimeseks tooteks oli legendaarne Nõo rulaad, mida valmistati toona 100 kilo päevas. Nüüdseks kuulub Nõo portfelli üle 400 lihatoote, mida on Nõo Lihatööstuse nõukogu esimehe Simmo Kruustüki sõnul väga palju, kuid tegemata ju ka jätta ei saa ning tootearendus käib pidevalt täiskäigul edasi.
Uudised
  • 04.11.21, 11:46
Odav sealiha ja sisendite kallinemine hoiavad HKScani Baltikumis kahjumis
Hiljuti Baltikumis juhti vahetanud Soome lihatootja HKSCani tulemused on siinmail kahetised: kanalihal ja poolfabrikaatidel läheb hästi, sealihaga on üle-euroopalise ületootmise tõttu jälle kehvemini.
Uudised
  • 20.10.21, 10:25
Eesti toidutootjad: sisendid kallinevad, kuid kasumid kahanevad
Eesti toiduainetööstuse sektori käekäiku tutvustaval pressikonverentsil nentisid tootjad, et tootmiseks vajalike sisendite nagu kütus, elekter, teravili ja pakendite hinnad tõusevad ning ka tööjõukulud suurenevad. Samas on jäänud toodangu maht eelmise aasta tasemele, kuid ettevõtete kasumid kahanenud kolmandiku võrra.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 09:32
Miks targad kombainiomanikud planeerivad järgmise hooaja juba täna?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele