Põllumajanduses on aina rohkem hakatud rääkima ettevõtete süsiniku jalajälje mõõtmise vajalikkusest. Varasem ettevõtete jätkusuutlikkuse mõiste on saanud selles valguses hoopis avarama tähenduse. Tulevikus hinnatakse ettevõtete krediidivõimekust just nendest parameetritest lähtuvalt. Täna õnneks veel pangad täiendavaid tegevusi ettevõtetelt ei nõua, küll aga käivad ettevalmistused tuleviku tarbeks.
Swedbanki põllumajandussektori juht Brit Padjus (paremal), jätkusuutlikkuse strateeg Anu Liblik (vasakul) ja LHV jätkusuutlikkuse spetsialist Mihkel Tamm kinnitavad kui ühest suust, et finantseerimistingimuste muutusi tehes peetakse eelnevalt nõu klientidega.

Seotud lood

Saated
  • 04.01.22, 16:24
Eesti põllumehed peavad hakkama hindu tõstma
Kütuse, energia ja teravilja kõrge hind on pannud loomakasvatajad keerulisse olukorda, mistõttu tarbijad ei pääse ka toiduainete kallinemisest, selgus saatest „Kasvupinnas“.
Saated
  • 01.02.22, 16:02
Pangad: põllumajandus peab varsti oma jalajälje ette näitama
Põllumajanduses on aina rohkem hakatud rääkima ettevõtete süsiniku jalajälje mõõtmise vajalikkusest. Varasem ettevõtete jätkusuutlikkuse mõiste on saanud seetõttu hoopis avarama tähenduse.
Uudised
  • 06.12.21, 12:18
Globaalne põllumajandus vajab uusi tarkvaralahendusi
Põllumajandustarkvara arendamisega viis aastat tagasi alustanud eAgronom on kasvanud nii teenuste kui mahtude poolest. Kuus kuud pärast esimese toote turule tulemist haldasid nad juba 200 000 ha põlde, mis on 70% Eesti turuosast.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 09:32
Miks targad kombainiomanikud planeerivad järgmise hooaja juba täna?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele