Kultuurliha tootmine ja tarbimine tekitab veel palju küsimusi
Üle maailma arendavad teadlased ja ettevõtted rakuliha ja muid kultuurloomseid saadusi (mereannid, piim, munad, želatiin). Ühtegi sellist toodet ei ole praegu ELis turustamiseks lubatud, kuid lähitulevikus on oodata esimesi taotlusi ELi turule lubamiseks, kirjutab Ene Kärner, Eesti põllumajandusorganisatsioonide esindaja Brüsselis.
Loomade sees kasvamise asemel põhinevad rakulised loomsed tooted elusloomadest eraldatud rakkudel, mida kasvatatakse laborites ja bioreaktorites. ELis kuuluvad need tooted uuendtoitu käsitlevate õigusaktide alla (määrus 2015/2283). Ühtegi sellist toodet ei ole praegu ELis turustamiseks lubatud, kuid lähitulevikus on oodata esimesi taotlusi ELi turule lubamiseks.
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Ettevõttele kuulub nüüd ligikaudu 485 000 hektarit maad
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele