Raport: roheinvesteeringud toovad Eestile suure majandusliku tulu

„Kas Eesti majandus veab rohepöörde välja? Minu arvates veame küll, aga selle asja juures on veel üks tegur – kuidas muuta meie rahva mõttemalle rohepöörde vaates,“ arutles Kütuseturu Aastakonverentsil LHV panga majandusanalüütik Kristo Aab.

Inimkonnal tuleb tahes-tahtmata kohaneda kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemisega. Ausalt tuleb rääkida meie ees seisvatest valikutest, kirjutab Eesti Maaülikooli maamajandusökonoomika professor Rando Värnik.

Võrreldes Euroopa teiste põllumeestega majandavad Eesti tootjad juba täna vastutustundlikult ja keskkonnasäästlikult. Euroopa Liidu kliimapakett ja kestliku rahastuse eesmärgid hakkavad siiski mõjutama ka Eesti põllumajandustootjaid.

Ühel hetkel läheb CO2 hind nii suureks, et tootmisettevõtted lihtsalt lõpetavad oma tegevuse ära, näiteks panid Euroopas eelmisel aastal end kinni väetisetehased. Väetisi me varsti enam ei saa, prognoosis Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Rohepööre või rohepöörasus?“ arutelul.

Scandagra Eesti tegevjuht Eigo Siimu asus ametisse selle aasta alguses, tuues põllumajandusse värske pilgu kaubanduse ja juhtimise maailmast. “Minu jaoks oli see täiesti uus sektor – aga mida kuu edasi, seda enam saan aru, kui tugev ja ühtehoidev on põllumeeste kogukond,“ ütleb Siimu ning lisab, et tegu on valdkonnaga, kus usaldus ja koostöö on kõige alus. ”Kui põllumehel läheb hästi, läheb hästi ka meil,“ sõnab ta.