Eesti toetas Euroopa looduse taastamise kava
Euroopa Liidu riigid leppisid eile kokku ühised seisukohad looduse taastamise määruse kohta, mis peab veel läbima kolmepoolsed läbirääkimised. Praeguse kokkuleppe järgi tuleb 2030. aastaks taastada 30% aladest, kus asuvad halvas seisus olevate kaitstavate liikide elupaigad ja elupaigatüübid. Määrus näeb ette ka kuivendatud turbaalade looduslikkuse taastamist.
Eesti jätkab seni tehtud tööd elurikkuse hoidmisel ja taastamisel, hooldades järjest rohkem pärandniite, taastades märgalade looduslikkust ja eemaldades veekogudelt kalade rändetõkkeid.
Seotud lood
Eesti looduskaitse kõrgeima autasu – Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia koos kuldmärgiga – pälvis putukateadlase ja looduse populariseerijana tuntud Urmas Tartes. Looduskaitsekuu avamisel Kadrioru lilleaias andsid president Alar Karis ja kliimaminister Kristen Michal üle ka tänavused looduskaitsemärgid ja noore looduskaitsja märgid.
Äsja lõppenud taotlusvoorus küsiti Natura 2000 võrgustiku aladele looduskaitseliste piirangute hüvitist 300 000 euro võrra rohkem, kui eelarves vahendeid, mistõttu makstakse osadele metsaomanikele niigi ajale jalgu jäänud hüvitist tänavu veelgi väiksemas mahus.
Põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil arutati biomajanduse keskset rolli maapiirkondade roheülemineku ning kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel.
Taimede kasvatamine kiletunnelites on Eestis aasta-aastalt populaarsemaks muutunud. Võrreldes avamaaga pakub tunnelilahendus võimalust saagikoristuse algust kuni kahe nädala võrra varasemaks tuua või hoopis hilisemaks lükata. Hästi planeerides on tänu sellele võimalik saada ka saagi eest turul kõrgemat hinda.
Enimloetud
3
E-Piimast laekumata piimaraha on enam kui 1,2 miljonit eurot
Viimased uudised
E-Piimast laekumata piimaraha on enam kui 1,2 miljonit eurot
Üritused
Hetkel kuum
E-Piimast laekumata piimaraha on enam kui 1,2 miljonit eurot
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele