Kuigi Eesti on looduslike tingimuste poolest üsna märg maa, on 2/3 märgaladest kuivendatud. Seetõttu on kadunud mitmed elupaigad ja kuivendatud turbaalad on suviti väga tuleohtlikud.

- Eesti jätkab kuivendatud märgalade tervendamist.
- Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Kuivendatud sood on kaotanud oma algse rolli ökosüsteemis: need ei puhasta ega säilita enam vett ega toeta elurikkust ning on kaotanud oma kõige iseloomulikuma võime – moodustada turvast. Kui looduslik sookooslus on kõige enam pikaajaliselt süsinikku siduv maismaaökosüsteem, siis kuivendatud soo enam süsinikku ei seo, vaid on muutunud hoopis süsiniku õhku paiskajaks. kliima hoidmiseks ja haruldaste liikide elupaikade laiendamiseks taastab Eesti oma märgalade looduslikkust.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.