Maaelu Teadmuskeskuse põllumajandusuuringute osakonna juhataja Ants-Hannes Viira aitab Kliimanõukogus mõista ja mõtestada, kuidas põllumajandus ja toidutootmine kliimaeesmärkide saavutamisega toime tuleb. Milliste väljakutsetega seisab sektor silmitsi ning kuidas neid lahendada, selgitab Viira lähemalt.
Maaelu Teadmuskeskuse põllumajandusuuringute osakonna juhataja Ants-Hannes Viira.
  • Maaelu Teadmuskeskuse põllumajandusuuringute osakonna juhataja Ants-Hannes Viira.
  • Foto: Juuli Nemvalts
Igale majandussektorile selge sihi ja vahe-eesmärkide andmine kliimaneutraalsuse suunas liikumiseks on üks kliimaseaduse eesmärke. Kliimapoliitika on seadnud eesmärgi, et põllumajandus üheskoos hoonete, väiketööstuse, jäätmekäitluse ja transpordiga (välja arvatud lennundus ja rahvusvaheline meresõit), peavad oma kasvuhoonegaaside (KHG) heidet vähendama 2030. aastaks 24% võrreldes 2005. aastaga. Kliimaseaduse koostamise protsessis käsitletakse aga põllumajandust osana kestlikust toidusüsteemist, mille KHG heide hõlmab ka põllumajanduses kütuste põletamist, põllu- ja rohumaa kasutust ja kasutuse muutusi ning biojäätmetest biogaasi tootmist.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 22.06.26, 11:16
Uus väetamisloogika aitab saaki paremini kaitsta
Eesti põllumajanduses on väetamisstrateegiad liikumas üha teadlikuma ja paindlikuma suuna poole. Yara on toonud turule uue väetise YaraMila® NPK 13-5-17, mille eesmärk on mitte ainult parandada saagikust, vaid ka muuta põllumeeste mõtteviisi väetamise ajastuse ja koguste osas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele