Millal lõpetame ümarpalgi väljaveo piimanduses?
Eesti põllumajandussektori probleemide kõrval väärib esiletoomist hiljuti Statistikaameti poolt avaldatud tõik, et piimatoodang lehma kohta kasvas eelmisel aastal 5% ja oleme oma tulemustega jõudnud Euroopa Liidu absoluutsesse tippu. Samas on piimatööstus õpikunäide sellest, kuidas mingi valdkonna suurepärane potentsiaal jääb meil lisandväärtuseks vormistamata ja ekspordime sisuliselt toorainet, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
Põllumajandussektori üldisi numbreid analüüsides jääb mulje, et ka ilmataat vaatab meie majandusstatistikat ning üritab majanduse tõusude ja mõõnadega kaasas käia samas tempos, et mitte öelda neid võimendades. Kui majandus langeb, siis tekitame lisaks ka põua.
Seotud lood
Piimatootja ja -töötleja Arla Foods investeerib 210 miljonit eurot Edela-Inglismaal asuvasse Taw Valley meiereisse, et toota veelgi efektiivsemalt mozzarella juustu.
Konkurentsiamet andis investeerimisettevõttele Infortar loa Eesti ühe suurima, Pärnumaal asuva piimandusettevõtte Halinga 51% suuruse osaluse omandamiseks.
Tasuvuse ja kogukulu aus vaade põllumehele
Põllumajanduses on masinainvesteering alati olnud suur otsus, kuid muutlik majanduskeskkond, toorainehindade kõikumine ja ilmastiku ebastabiilsus on viinud selleni, et iga ost peab tänapäeval täitma ühte keskset eesmärki: alandada masinakulu tootmise hektari omahinnas ja vähendada tootmisriske.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele