Hiilamardikate ja kõdra-peitkärsakate bioloogiast ja tõrjest
Täna on taliraps õiepungade moodustamise faasis. Loodame, et öökülmad väga suuri kahjustusi ei teinud ja raps taastub. Külm ilm on hoidnud ka putukate aktiivsust tagasi. Kuidas seirata ja tõrjuda rapsil hiilamardikaid ja peitkärsakaid, sellest kirjutab põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk.
Soojade ilmade saabudes peame olema tähelepanelikud ja igapäevaselt seiret tegema, kuna temperatuuri tõustes mardikate aktiivsus suureneb, ning nad võivad koonduda talirapsi õiepungadele toituma ning munema. Suuremad kahjustused tehaksegi rohelise punga staadiumis. Samuti hakkavad kõdra-peitkärsakad kogunema rapsi õitele toituma ning hiljem juba väikestesse kõtradesse munema. Kui varre-peitkärsaka vastu on eelnevalt süsteemse tootega tõrje tehtud, saab arvestada ajalist puhvrit umbes kaks nädalat. Kui raps läheb enne, hiilamardikate kogunemist õienuppudele õitsema, saame vajadusel kõdra-peitkärsakate tõrje ühildada valgemädaniku tõrjega. Siinkohal ülevaade mardikate bioloogiast, tõrjekriteeriumitest ning tõrjevõimalustest.
Seotud lood
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Vaata ka fotogaleriid!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele