Jüri Tiidermann: turbatööstus oleks heas seisus, kui poleks poliitilisi piiranguid

Kliimaministeerium saatis kooskõlastusele määruse eelnõu, millega uuendati turbakaevandamiseks sobivate alade nimekirja. Pikaajaliste negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks eemaldati kaevandamiseks sobivate alade hulgast ligi 125 000 hektarit soid.

Eesti Turbaliidu eestvedamisel sündis alanud aasta alguses Põhjamaade-ülene teadusprogramm, mis uurib maakasutuse mõjusid kliimale ja aitab täpsustada Eesti tegevusplaani kliimamuutuste vähendamiseks. Miljoneid eurosid maksvat programmi juhib rahvusvaheline teadlaste meeskond mitmest ülikoolist. Uuringut rahastab üle 50 suurettevõtte Eestist, Lätist, Leedust, Soomest ja Rootsist.

Eesti Turbaliidu algatusel on moodustamisel Põhjala ja Baltikumi ülene teaduskonsortsium, mis hakkab uurima turba kaevandamise ja kasutamise mõjusid kliimale ning vajaduse prognoosi lähikümnenditeks.

Eelmisel nädalal kirjutati ajakirjanduses Eesti turbakaevandamisega seotud probleemidest, ent võimalikest lahendustest oli juttu vähe. Miks on tarvis põhjalikumalt uurida kõiki turbakihte ja kuidas kaasaegsete tehnoloogiatega seda väärindada, selgitavad staažikas Eesti turbauurija Mall Orru ning pinnakattegeoloog Leeli Amon Tallinna Tehnikaülikoolist.

Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.