Turbasektor vajab rohkem kohapealset väärindamist ja tootearendust
Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooli teadlased analüüsisid võimalusi, mis aitaksid turbasektoril liikuda riiklike kliimaeesmärkide suunas ja tagada samal ajal sektori majanduslik jätkusuutlikkus.
Turbaliidu iga-aastasest statistikast selgub, et kohalikud ettevõtted väärindavad kohapeal ühe rohkem toidu kasvatamiseks vajalikke kasvusubstraate. Liidu sõnul on ettevõtted reageerinud hästi turu vajadusele, kuigi kliimaseaduse vaatest on sektori tulevik tume.
Esimeseks terviklikult taastatud turbatootmisala asub Hiiumaal, selle taastas Hiiu Turvas. 2030. aastaks plaanib sektor taastada veerandi praegustest tootmisaladest.
Kliimaministeerium teatas hiljuti, et on otsustanud turbakaevandamise alasid Eestis vähendada. Turbasektori esindajate sõnul on otsus tehtud rutakalt ning laiemat pilti ja sektori mõju Eesti majandusele pole tahetud vaadata. Tegelikult peaks seda aga tegema, sest turbatööstusel on Eestis täita väga oluline roll, rõhutab Turbaliit.
Kliimaministeerium on uuendanud turbakaevandamiseks potentsiaalselt sobivate alade nimekirja, eemaldades sealt 229 ala ehk 117 934 hektarit soid. Uuendatud nimekirjas on nüüd 83 turbaala või maardlat kogupindalaga 24 494 hektarit, kus on võimalik turvast kaevandada või esitada taotlus kaevandamiseks.
Tänavuse koristushooajaga võivad ilmselt rahule jääda nii põllumajandustootjad kui ka masinate müüjad. Suurema osa ajast olid ilmastikuolud keskmisest paremad, saaginäitajad head ning ka kvaliteet ei valmistanud suuremaid pettumisi. Biomassi oli üpris palju, mis tähendas kombainidele suuremat koormust peksul ja separeerimisel. Wihuri Agri John Deere’i saagikoristusmasinate tootejuht Marten Musta teeb kokkuvõtte 2026. aasta koristushooajast.