Seeneidulased: märgalade taastamine oleks Eesti majandusele suur võimalus
Märgalade taastamist ei tohiks näha majandusarengu takistaja, vaid seni kasutamata võimalusena. Õigesti kavandatud taastamistöö toob tagasi elurikkuse ja võitleb kliimamuutusega ning avab samal ajal uksi uutele toodetele, teenustele ja töökohtadele, kirjutavad Siim Kabrits, Siim Raadik ja Oana Popescu seeneidust Shroomwell.
Eesti on märgalade maa. Või vähemalt oli. Möödunud sajandi jooksul on kuivendamine, kaevandamine ja teisenenud maakasutus muutnud suured alad soodest ja luhtadest põldudeks, metsadeks või lihtsalt hüljatud tühermaaks. Jääksood, mis kunagi toimisid loodusliku süsinikuhoidlana, on muutunud kasvuhoonegaaside allikaks.
Seotud lood
Maname end mõttes tulevikku. Eestisse aastal 2040. Mina näen Eestit mükotehnoloogiline majandusena, kirjutab Shroomwell OÜ juht Siim Kabrits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Samal ajal kui rahvusvaheline teadlaskond hoiatab märgalade vähenemisega seotud keskkonnakahjust, otsustas Venemaa välja astuda märgalade kaitseks loodud Ramsari konventsioonist. Sellele eelnes Venemaa poolne märgalade hävitamine Ukrainas ning konventsiooni osaliste otsus hinnata Venemaa tekitatud keskkonnakahjusid.
Kodumaise kaitsetööstuse kõrval tasub Eestil keskenduda ka julgeolekuriske maandatavatele biotehnoloogiatele, kirjutab ettevõtja, Shroomwell OÜ asutaja Siim Kabrits.
Tänasel rahvusvahelise märgalade päeva keskmes on soode ja inimeste heaolu vahelised seosed. Inimene on looduse osa ja seega oleme nii terved kui heas seisus on meie looduse ökosüsteemid. Inimtegevuse tõttu muutunud sood on kaotanud oma algse rolli looduses, need ei seo enam süsinikku, ei puhasta ega säilita enam vett ning ei toeta elurikkust, seepärast on vajalik teha märgalade taastamistöid.
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.
Enimloetud
3
E-Piimast laekumata piimaraha on enam kui 1,2 miljonit eurot
Viimased uudised
E-Piimast laekumata piimaraha on enam kui 1,2 miljonit eurot
Üritused
Hetkel kuum
E-Piimast laekumata piimaraha on enam kui 1,2 miljonit eurot
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele