„Analüüs annab täiendavat kindlust, et märgalade taastamine ei ole Surju piirkonna üleujutuste põhjuseks. Vastupidi – ajalooliste veetaseme mõõtmisandmete analüüsimisel võib perioodil 1960-1990, mil toimus intensiivne kuivendamine, tuvastada Reiu jõe vooluhulkade suurendamist, mis ühtlasi tähendab ka märgalade vee puhverdusvõime vähendamist,“ ütles Kliimaministeeriumi looduskaitse strateegia valdkonna juht Mart Kiis.
Seotud lood
Täna, rahvusvahelisel märgalade päeval rõhutatakse märgalade kaitsmise ja taastamise kasvavat tähtsust. Need elutähtsad ökosüsteemid on maailmas kadumas kolm korda kiiremini kui metsad – alates 1970. aastast on hävinud juba 35% märgaladest.
Kliimaministeerium teatas hiljuti, et on otsustanud turbakaevandamise alasid Eestis vähendada. Turbasektori esindajate sõnul on otsus tehtud rutakalt ning laiemat pilti ja sektori mõju Eesti majandusele pole tahetud vaadata. Tegelikult peaks seda aga tegema, sest turbatööstusel on Eestis täita väga oluline roll, rõhutab Turbaliit.
Kas teate, milline looduslik “tehnoloogia” aitab kõige paremini kliimamuutusi leevendada? Märjad turbaalad, näiteks sood ja soometsad. Baltimaades on kokku ligi 21 000 ruutkilomeetrit ehk pea 8 Saaremaa jagu turbaalasid, mis on suurimad süsiniku sidujad ja hoidjad maismaal. Üks võimalus rikutud turbaalasid kasutada ja kliimasõbralikumaks muuta, on märgalaviljelus.
Tasuvuse ja kogukulu aus vaade põllumehele
Põllumajanduses on masinainvesteering alati olnud suur otsus, kuid muutlik majanduskeskkond, toorainehindade kõikumine ja ilmastiku ebastabiilsus on viinud selleni, et iga ost peab tänapäeval täitma ühte keskset eesmärki: alandada masinakulu tootmise hektari omahinnas ja vähendada tootmisriske.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele