Seakasvatussektori taasteplaan tugineb väiksemate poegimisfarmide rajamisele

Eesti seakasvatus on viimastel aastatel elanud pidevas kõrgendatud häireolekus, kartes, et sigade Aafrika katk (SAK) võib farmidesse jõuda. Sellest hoolimata tõi tänavune SAK-i puhang kaasa seni kõige tõsisemad tagasilöögid. Ainuüksi tänavu tuli hukata üle 62 000 sea, sealhulgas ligi pool Eesti põhikarjast.

Saksamaa seakasvatuses on pärast pikka langusperioodi näha ettevaatlikku pööret: sigade arv on kasvanud nii poolaasta kui ka aastavõrdluses. Samal ajal jätkub aga sektori sügav struktuurne muutus, kus väiksemad tootjad kaovad ning tootmine koondub üha suurematesse ettevõtetesse, selgub Saksamaa statistikaameti värsketest andmetest.

Frank Kutteri endine tegevjuht Ragnar Tammsalu rääkis konverentsil „Tööstuse Äriplaan 2026“, kuidas kriisid mõjutavad toidutööstust, tuues näidetena kaks brändi, mille tegevust ta on juhinud. Tactical Foodpack suutis üle elada kaks rasket kriisi ja kohaneda, samal ajal kui kiiresti kasvanud Frank Kutter ei pidanud survele vastu ning on tänaseks pankrotis.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Sivar Irval tõdeb, et Aafrika seakatku levik Eestis paljastab juhtimissüsteemi nõrkuse. Kui metsanduse, jahinduse ja loomatauditõrje eest vastutavad eri ministeeriumid, jäävad lahendused poolikuks ning seakasvatussektor elab püsivas ebakindluses. Ühtse juhtimise loomine oleks tema hinnangul vältimatu, et tagada toidujulgeolek ja anda seakasvatusele tulevikku.

Põllumajanduses on masinainvesteering alati olnud suur otsus, kuid muutlik majanduskeskkond, toorainehindade kõikumine ja ilmastiku ebastabiilsus on viinud selleni, et iga ost peab tänapäeval täitma ühte keskset eesmärki: alandada masinakulu tootmise hektari omahinnas ja vähendada tootmisriske.