Eesti riiklikus keskkonnaseires on palju lünki ja kuigi vajadus ajakohaste andmete järele kasvab, siis inimeste tehtud loodusvaatlusi otsuste tegemisel sageli ei kasutata. Nii selgub Eesti teadlaste uuringust, mis ilmus ajakirjas Society & Natural Resources.
Loodushuviliste kogutud andmed ei jõua keskkonnaotsustesse.
  • Loodushuviliste kogutud andmed ei jõua keskkonnaotsustesse.
  • Foto: Unsplash
Eesti maaülikooli ja Tartu ülikooli teadlased uurisid koostöös ekspertidega Keskkonnaagentuurist, Keskkonnaametist ja Looduseuurijate Seltsist, kuidas suhtuvad keskkonnaametnikud harrastusteadlaste kogutud andmetesse ja kas loodushuviliste kogutud infot arvestatakse keskkonnakorralduslike otsuste tegemisel. Eestis ei ole sel viisil harrastusteadusesse suhtumist varem kaardistatud.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 22.06.26, 11:16
Uus väetamisloogika aitab saaki paremini kaitsta
Eesti põllumajanduses on väetamisstrateegiad liikumas üha teadlikuma ja paindlikuma suuna poole. Yara on toonud turule uue väetise YaraMila® NPK 13-5-17, mille eesmärk on mitte ainult parandada saagikust, vaid ka muuta põllumeeste mõtteviisi väetamise ajastuse ja koguste osas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele