„Kevadine taimekasvatushooaeg on alanud ja põllud annavad tasapisi oma tegeliku seisu kätte,“ kirjutab põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk. Hooaja esimene põlluinfo annab ülevaate taliviljade seisust eri piirkondades ning toob välja esimesed olulised kevadtööd, millest sõltub edasine saagipotentsiaal.

- Ida-Virumaa, kevad 2026.
- Foto: Tiiu Annuk
Tänavune talv 2025/2026 oli tõeline “lume ja tuule mäng”. Kui detsember hellitas normist soojema ilmaga (+2,4 °C), siis jaanuar ja veebruar tõid pikaajalise pakase, olles keskmiselt ligi 4 kraadi normist külmemad. Jõgeval mõõdeti talve miinimumiks -28,3 °C. Sellistes tingimustes sai määravaks lumikate – seal, kus lumi kaitses, on pilt väga hea, kus lumi puudus, on kahjud märgatavad. Märtsi lõpu seisuga on üldpilt valdavalt parem kui eelmisel aastal, kuid Eestimaa eri otstes on erinevus suur.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.