EPKK kutsub üles järgima õigusriigi põhimõtteid ja pidama kanakasvatuse üle faktipõhist arutelu
Eile eetris olnud saade „Pealtnägija“ käsitles taas puurikanade teemat, mis on olnud avaliku arutelu keskmes juba aastaid. Järgmisel nädalal jõuab vastav seaduseelnõu ka Riigikogu suurde saali. Saates näidatavad videokaadrid tekitavad kindlasti tugevaid emotsioone, kuid õigustatud küsimus on, kuidas need kaadrid on saadud olukorras, kus linnukasvatushoonetesse võivad bioohutuse tagamiseks siseneda üksnes ettevõtte töötajad ning järelevalvet teostavad ametnikud.
Seotud lood
Eesti suurimad munatootjad sõlmisid hea tahte deklaratsiooni, millega kohustuvad hiljemalt 2035. aastaks lõpetama puurikanade pidamise. Sektori ühine samm toob kaasa mastaapsed ümberkorraldused ja nõuab järgmisel kümnendil vähemalt 50 miljoni euro suurust investeeringusüsti.
Valminud seaduseelnõu, mille kehtestamisel keelatakse Eestis puurikanade pidamine, kuid jätkub puurikanade munade import Eestisse, võib kahjustada kogu Eesti munatootmissektorit, leiab suurima mahemunatootja, Äntu Mõisa omanik Lauri Bobrovski.
Munakanade puuris pidamine on vähenemas, kuid kiiret üleminekut, näiteks õrrekanadele, takistab tootjate majanduslik seis, rääkis munatootja DAVA Foods Estonia AS juhatuse liige Allan Tohver konverentsil Põllumajanduse Äriplaan 2024.
Loomakasvatuses ei kao raha ainult sööda tootmisega, vaid eelkõige selle säilitamisel. Uus tehnoloogia, kus silo pakitakse kiletorusse, lubab vähendada kadusid kordades ning annab kasvatajale senisest täpsema kontrolli sööda kvaliteedi üle. Lahendust tutvustatakse peagi Maamessil Tartus ja suvel Järva PM põldude demopäeval.
Enimloetud
1
Katse kolme erineva püsikülvikuga
2
Maamess toimub juba 23.-25. aprillil Tartus
Viimased uudised
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele