Henrik Välja: väiksem raiemaht ei löö korraga, vaid murrab ajapikku
Tallinna Ülikooli värske uuring näitab, et metsa- ja puidusektori roll Eesti majanduses on suur, kuid Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu hinnangul ei kajastu see ei avalikus arutelus ega poliitilistes valikutes piisava kaaluga. Liidu tegevjuht Henrik Välja ütleb, et kui raiemaht peaks järsult vähenema, ei tähendaks see pelgalt statistilist langust, vaid aastatepikkust survet ettevõtetele, millest kõik välja ei tule.
Loe AI kokkuvõtet
Tallinna Ülikooli uuringu järgi annab metsa- ja puidusektor otseselt 4–5% Eesti kogulisandväärtusest, 2024. aastal veidi alla 4%, ning koos kaudse mõjuga ulatub panus 7–8 protsendini. Tööhõives on sektori otsene osakaal 5–6% ja koos kaudse mõjuga 9–10%. Uuring rõhutab ka seda, et sektor on eriti tähtis maapiirkondades, kus selle mõju kohalikule majandusele on märksa suurem kui Eesti keskmiselt.
Seotud lood
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 16. aprillil metsastamise toetuse taotlusvooru, mille eesmärk on suurendada süsiniku sidumist ning rajada aktiivsest kasutusest välja jäänud maadele uusi metsi. Taotlusvooru eelarve on 840 000 eurot.
7.-23. aprillini on Keskkonnainvesteeringute Keskuses (KIK) avatud mitmekesise ja kliimakindla metsa kujundamise toetuse taotlusvoor.
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Maaressurss on piiratud ning loomakasvatajad otsivad pidevalt võimalusi põllumajandusliku maa efektiivsemaks kasutamiseks. Aastal 2025 oli Eestis 273 848 ha püsirohumaid, mis valdavalt on sööda tootmise eesmärgil alakasutatud. Silo saagi suurendamiseks püsirohumaadelt on üheks võimaluseks külvata sinna juurde kultuurtaimede seemneid.
Enimloetud
1
Katse kolme erineva püsikülvikuga
2
Maamess toimub juba 23.-25. aprillil Tartus
Viimased uudised
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele