Lupjamata põld kaotab saaki
Eestis vajab lupjamist umbes kolmandik põllumaast, kuid lubiväetist antakse sageli vähem, kui mulla happesuse neutraliseerimiseks vaja oleks. METKi põllumajandusuuringute osakonna vanemteadur Valli Loide selgitab, miks happeline muld piirab taimede toitumist, vähendab saagipotentsiaali ja muudab lupjamise üheks olulisemaks mullaviljakuse hoidmise võtteks.
Põldude lupjamine ei ole töö pintsliga, vaid mullahappelisust neutraliseeritakse järjest uhkemate masinatega.
Seotud lood
Üks seisakupäev võib maksta üle 30 000 euro: miks tasub kombain enne hooaega põhjalikult üle vaadata
Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel. Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele