Eurostati avaldatud 2024. aasta andmed näitavad, et Euroopa Liidu põllumajanduses kasvas mineraalväetiste kasutamine aastaga 6%. Kokku kasutati ELis 9,8 miljonit tonni lämmastik- ja fosforväetisi, mida oli küll rohkem kui 2023. aastal, kuid endiselt märksa vähem kui 2017. aasta tipptasemel.
Kokku kasutati 2024. aastal ELis 9,8 miljonit tonni lämmastik- ja fosforväetisi.

Seotud lood

Uudised
  • 16.03.26, 07:30
Väetiste kiire hinnatõus saabub sügisel
“Põllumehe kombel öelduna on sitt leivakotis”
Sõda Lähis-Idas lükkas väetiste hinnad lakke, kuid raskeks läheb Eesti põllupidajatel alles sügisel, kui varud saavad otsa. “See on täiuslik torm,” tõdes põllumeeste ühistu Kevili juht Hannes Prits.
Uudised
  • 23.04.26, 12:30
Ebakindlus süveneb: väetisehinnad tõusevad, aga nõudlus taandub
Globaalsed väetiseturud liiguvad olukorda, kus hinnad ei peegelda enam klassikalist nõudluse ja pakkumise tasakaalu, vaid pigem geopoliitilist riski, tarnekatkestusi ja kasvavat ebakindlust. Sellise hinnangu annab ICIS-e analüütik Chris Vlachopoulos, tuginedes 21. aprilli turuanalüüsile.
Uudised
  • 07.04.26, 12:42
Väetiseturg pingestub: hinnad tõusevad, tarneriskid süvenevad
Globaalne väetiseturg liigub 2026. aasta kevadel taas pingelises suunas: Lähis-Ida konflikt, häired Hormuzi väinas ning piiratud tootmine on viinud mitme peamise väetise hinnad järsule tõusule. Samal ajal on nõudlus ebaühtlane ning ostjad tegutsevad ettevaatlikult, lükates oste edasi lootuses, et hinnad stabiliseeruvad.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 09:32
Miks targad kombainiomanikud planeerivad järgmise hooaja juba täna?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele