Riigikontrolli audit näitab, et olukorras, kus põllumajanduses kasutatavate väetiste surve Eesti põhjaveele on kasvutrendis, vajab riiklik seire nii katvuse kui ka kvaliteedi poolest olulist parandamist, et saada põhjavee seisundist usaldusväärset ülevaadet.

- Põhjavee puhtusest sõltub inimeste tervis ning ökosüsteemide seisund.
- Foto: Pixabay
Riiklik põhjaveeseire võrk on praegu katvuselt hõre, kõiki olemasolevaid andmeid ei kasutata ning osa seirepunkte paikneb kohtades või sügavustes, kus põllumajandusest tulenevat reostust ei ole või see ei pruugi avalduda. Samuti selgus auditist, et põhjaveeproove võetakse enamasti ajal, kui nitraate on põhjavees vähem, ja osa seisundi hindamiseks vajalikest andmetest puudub. Seetõttu ei pruugi Kliimaministeeriumi ametlikud hinnangud põhjaveekogumite seisundite kohta peegeldada põhjavee tegelikku kvaliteeti. Usaldusväärsete andmete vähesus raskendab ka põhjavee kaitseks vajalike otsuste tegemist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.