Eesti puidu ja puittoodete import kasvas eelmisel aastal ekspordist märksa kiiremini. Euroopa saetööstuste liidu EOS värske raport kirjeldab Eestit riigina, kus välismaalt ostetud saematerjal on oluline sisend suurema lisandväärtusega toodete valmistamiseks. Ehitusturu nõrkus tähendab aga, et kogu olemasolev järeltöötlemisvõimsus ei ole endiselt rakendust leidnud.

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:

  • miks kasvab puidu import Eestis ekspordist kiiremini ja mida see tegelikult tööstuse kohta näitab;
  • kuidas kirjeldab Henrik Välja Eesti puidutööstuse rolli Põhjamaade tarneahelas ja kus tekib suurem lisandväärtus;
  • millised ohud ja võimalused võivad lähiaastatel määrata, kas Eesti puidusektor saab nõudluse taastumisest võita.
Puittooted on väärtuselt teine kaubagrupp meie väliskaubanduses. Pildil tootmine Viiratsi saeveskis.
  • Puittooted on väärtuselt teine kaubagrupp meie väliskaubanduses. Pildil tootmine Viiratsi saeveskis.
  • Foto: Andres Haabu
Statistikaameti andmetel eksporditi Eestist 2025. aastal puitu ja puittooteid 2,04 miljardi euro eest, mida oli 5% rohkem kui aasta varem. Import kasvas samal ajal 14%, 732 miljoni euroni. Kaubavahetuse ülejääk ulatus seega veidi enam kui 1,3 miljardi euroni.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.06.26, 16:46
Paindlikkus Eesti taimekasvatuses: kuidas määrata ise saagi valmimise aega ja kvaliteeti
Taimede kasvatamine kiletunnelites on Eestis aasta-aastalt populaarsemaks muutunud. Võrreldes avamaaga pakub tunnelilahendus võimalust saagikoristuse algust kuni kahe nädala võrra varasemaks tuua või hoopis hilisemaks lükata. Hästi planeerides on tänu sellele võimalik saada ka saagi eest turul kõrgemat hinda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele