Eesti seakasvatust survestavad Aafrika seakatk, madalad hinnad ja karmistuvad nõuded. 16.–17. septembril arutavad tootjad, riik ja eksperdid, milliseid otsuseid vajab sektor, et kodumaine sealihatootmine säiliks ja muutuks konkurentsivõimelisemaks.
Eesti seakasvatus otsib teed kriisidest välja.

Seotud lood

Uudised
  • 31.08.26, 13:00
Maag Agro seakasvatuse juht pani ameti maha
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Mullu seakatku tõttu 59 töötajat koondanud Maag Agro seakasvatuse direktor Kalev Korbun lahkus 26. augustil ametist.
Uudised
  • 12.08.26, 16:19
Pärtel: riigi eesmärk on toetada sealihatootmise ja -tööstuse konkurentsivõimet
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsleri Madis Pärteli sõnul on riigi võimalused suurendada kohaliku sealiha osakaalu poelettidel piiratud, samas on võimalik toetada kohaliku tootmise ja tööstuse konkurentsivõimet ning suurendada tarbijate teadlikkust Eesti toidu väärtustamise osas.
Uudised
  • 11.08.26, 09:58
Sealihasektor: kodumaine tootmine on jõudnud kriitilise piirini
24 Eesti sealiha väärtusahela ettevõtet ja organisatsiooni – seakasvatajad, söödatootjad, aretusorganisatsioon, veterinaarteenuste osutajad, lihatööstused ja teised – esitasid reedel regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrasele ühispöördumise, milles paluvad käsitleda seakasvatussektori olukorda erakorralisena ning alustada viivitamata ajutise turustabiliseeriva lahenduse ettevalmistamist.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 09:32
Miks targad kombainiomanikud planeerivad järgmise hooaja juba täna?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele