Karl Lindam: põllumajandustoetuste jagamise loogika vajab muutust
Eesti võiks olla esimene riik Euroopas, kes ei kasuta põllumajanduse raha toetuste tõstmiseks, vaid ehitab selle ümber toidusüsteemi transformatsioonifondi, kirjutab Karl Lindam Äripäeva arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud võistlustöös.
Täna seisab Eesti valiku ees, mida me ise ei ole veel päriselt teadvustanud.
Seotud lood
Väiketootjate investeeringuid hakatakse lähiaastatel toetama kokku 21 miljoni euroga, et aidata tootmist ajakohastada ja suurendada sektori konkurentsivõimet. Toetus on suunatud eelkõige põhivara uuendamisse ning tootmise tõhustamisse, et tagada parem toidu varustuskindlus ja hoida ettevõtlus maapiirkondades elujõulisena.
Euroopa Liit eraldab põllumajandusreservist 21,5 miljonit eurot Eesti, Bulgaaria ja Ungari põllumajandustootjate toetamiseks, kes kannatasid 2025. aastal ekstreemsete ilmastikuolude tõttu märkimisväärset kahju. Eestile eraldatakse 3,3 miljonit eurot, mida riik saab soovi korral omavahenditest kuni kahekordselt suurendada.
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Maaressurss on piiratud ning loomakasvatajad otsivad pidevalt võimalusi põllumajandusliku maa efektiivsemaks kasutamiseks. Aastal 2025 oli Eestis 273 848 ha püsirohumaid, mis valdavalt on sööda tootmise eesmärgil alakasutatud. Silo saagi suurendamiseks püsirohumaadelt on üheks võimaluseks külvata sinna juurde kultuurtaimede seemneid.
Enimloetud
1
Katse kolme erineva püsikülvikuga
2
Maamess toimub juba 23.-25. aprillil Tartus
Viimased uudised
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Üritused
Hetkel kuum
- ST
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele