Karl Lindam: põllumajandustoetuste jagamise loogika vajab muutust
Eesti võiks olla esimene riik Euroopas, kes ei kasuta põllumajanduse raha toetuste tõstmiseks, vaid ehitab selle ümber toidusüsteemi transformatsioonifondi, kirjutab Karl Lindam Äripäeva arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud võistlustöös.
Täna seisab Eesti valiku ees, mida me ise ei ole veel päriselt teadvustanud.
Seotud lood
Väiketootjate investeeringuid hakatakse lähiaastatel toetama kokku 21 miljoni euroga, et aidata tootmist ajakohastada ja suurendada sektori konkurentsivõimet. Toetus on suunatud eelkõige põhivara uuendamisse ning tootmise tõhustamisse, et tagada parem toidu varustuskindlus ja hoida ettevõtlus maapiirkondades elujõulisena.
Euroopa Liit eraldab põllumajandusreservist 21,5 miljonit eurot Eesti, Bulgaaria ja Ungari põllumajandustootjate toetamiseks, kes kannatasid 2025. aastal ekstreemsete ilmastikuolude tõttu märkimisväärset kahju. Eestile eraldatakse 3,3 miljonit eurot, mida riik saab soovi korral omavahenditest kuni kahekordselt suurendada.
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.
Enimloetud
1
E-Piimast laekumata piimaraha on enam kui 1,2 miljonit eurot
3
Viimased uudised
E-Piimast laekumata piimaraha on enam kui 1,2 miljonit eurot
Üritused
Hetkel kuum
E-Piimast laekumata piimaraha on enam kui 1,2 miljonit eurot
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele