Metsaomanik jääb oma muredega sageli üksi
Eestis on järjest rohkem väikemetsaomanikke, kes on metsa saanud näiteks pärandusena ja mida ei ole omandatud teadliku metsamajandamise plaaniga. Kui teadmisi napib ja nõu ei küsita, on selline omanik kergem siht nii kehvadele pakkumistele kui ka pettustele, rääkisid Äripäeva raadio saates „Mets ja majandus“ Timber.ee metsaühistu esimees Einari Lumi ja juhatuse liige Mikk Välja.
Välja sõnul on erametsaomaniku profiil viimaste kümnenditega selgelt muutunud. Kui varem oli rohkem neid, kes said tagasi suuremaid metsakinnistuid ja kellel oli metsandusest juba varasem teadmine, siis nüüd on üha enam omanikke, kelle käes on väike metsamaa ning kelle teadmised on napid. Tema sõnul näitab ühistu kogemus, et keskmine metsaomanik omab vähem kui 10 hektarit metsa. „Tema teadmised on põhimõtteliselt sama head kui iga linna korteri inimese teadmised,“ ütles Välja. Tema hinnangul on just see üks põhjus, miks väikemetsaomanik on pettustele vastuvõtlikum.
Seotud lood
7.-23. aprillini on Keskkonnainvesteeringute Keskuses (KIK) avatud mitmekesise ja kliimakindla metsa kujundamise toetuse taotlusvoor.
Pärnumaal Saarde vallas tehti ajalugu, kui Nigula looduskaitsealal mõõdeti Eesti ja tõenäoliselt kogu Euroopa kõrgeim harilik haab. Uue rekordi kõrguseks on hämmastavad 45,5 meetrit.
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Maaressurss on piiratud ning loomakasvatajad otsivad pidevalt võimalusi põllumajandusliku maa efektiivsemaks kasutamiseks. Aastal 2025 oli Eestis 273 848 ha püsirohumaid, mis valdavalt on sööda tootmise eesmärgil alakasutatud. Silo saagi suurendamiseks püsirohumaadelt on üheks võimaluseks külvata sinna juurde kultuurtaimede seemneid.
Enimloetud
2
Maamess toimub juba 23.-25. aprillil Tartus
Viimased uudised
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele