Uue tehase aastane tootmisvõimekus ulatub 500 000 kuupmeetrini, millega kasvab ettevõtte kogu turba ümbertöötlemise maht miljoni kuupmeetrini. See moodustab kolmandiku kogu Eestis eelmisel aastal toodetud substraatide mahust.
Seotud lood
Eelmisel nädalal kirjutati ajakirjanduses Eesti turbakaevandamisega seotud probleemidest, ent võimalikest lahendustest oli juttu vähe. Miks on tarvis põhjalikumalt uurida kõiki turbakihte ja kuidas kaasaegsete tehnoloogiatega seda väärindada, selgitavad staažikas Eesti turbauurija Mall Orru ning pinnakattegeoloog Leeli Amon Tallinna Tehnikaülikoolist.
Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooli teadlased analüüsisid võimalusi, mis aitaksid turbasektoril liikuda riiklike kliimaeesmärkide suunas ja tagada samal ajal sektori majanduslik jätkusuutlikkus.
Turbaliidu iga-aastasest statistikast selgub, et kohalikud ettevõtted väärindavad kohapeal ühe rohkem toidu kasvatamiseks vajalikke kasvusubstraate. Liidu sõnul on ettevõtted reageerinud hästi turu vajadusele, kuigi kliimaseaduse vaatest on sektori tulevik tume.
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Vaata ka fotogaleriid!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele