Mükotoksiinide riskid Euroopas: põud, piirkondlikud kontrastid ja söötade ristsaastumine

2025. aasta Euroopa saake mõjutas tugevalt pikaajaline põud, Baltikumis aga ka kevadine sademete rohkus ning selle järel saabunud sademed suveperioodil ning keerulised koristustingimused. Need tegurid mõjutasid oluliselt teraviljade ja koresööda mükotoksiinidega saastumise riskiprofiili, mida kinnitavad enam kui 1200 söödaproovi analüüsi tulemused, mis teostati Alltech 37+ labori ja SGS-i laborivõrgustiku poolt.
Mais kujutas endast mõõdukat, kuid laialt levinud väljakutset. Peamisteks riskiteguriteks olid T-2 ja HT-2 toksiinid (A-tüüpi trihhotetseenid), deoksünivalenool (DON) ning aflatoksiin B1 (AFB1).
  • Mais kujutas endast mõõdukat, kuid laialt levinud väljakutset. Peamisteks riskiteguriteks olid T-2 ja HT-2 toksiinid (A-tüüpi trihhotetseenid), deoksünivalenool (DON) ning aflatoksiin B1 (AFB1).
  • Foto: Unsplash
Saadud tulemuste statistika näitab, et söötade mitme mükotoksiiniga saastumine samaaegselt on muutunud tavapäraseks, kuid piirkondlikud erinevused on olulisemad kui kunagi varem.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.04.26, 09:14
Püsirohumaade uuendamine otsekülviga: kas tehnoloogia töötab ja mis määrab edu?
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Maaressurss on piiratud ning loomakasvatajad otsivad pidevalt võimalusi põllumajandusliku maa efektiivsemaks kasutamiseks. Aastal 2025 oli Eestis 273 848 ha püsirohumaid, mis valdavalt on sööda tootmise eesmärgil alakasutatud. Silo saagi suurendamiseks püsirohumaadelt on üheks võimaluseks külvata sinna juurde kultuurtaimede seemneid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele