Mahetootmisega tegeletakse veel ainul selle pärast, et seda on odavam teha, raha ei kulu väetistele. Teine mahetootmise ja tegelikult terve põllumajandusliku tootmise probleem on toidutööstuse popsimõtlemine, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.

- Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
- Foto: Andras Kralla
Äsja avaldatud mahepõllumajanduse andmetest nähtub, et kogu haritavast põllumajanduse maast 22,8% kasutab mahepõllundus. Strateegiline eesmärk on saavutada 25%, aga tundub, et sellest eesmärgist eelmine aasta pigem kaugeneti, sest haritav maa vähenes 2,5% ning lõpetas 78 mahetootjat.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tasuvuse ja kogukulu aus vaade põllumehele
Põllumajanduses on masinainvesteering alati olnud suur otsus, kuid muutlik majanduskeskkond, toorainehindade kõikumine ja ilmastiku ebastabiilsus on viinud selleni, et iga ost peab tänapäeval täitma ühte keskset eesmärki: alandada masinakulu tootmise hektari omahinnas ja vähendada tootmisriske.