Eesti ja Rootsi pöördusid kormoranide ohjamiseks Euroopa Komisjoni poole
Eesti ja Rootsi ministrid saatsid Euroopa Komisjoni keskkonna- ja kalandusvolinikele ühispöördumise, milles kde autsutakse komisjoni üles kormoranirvukust tõhusamalt ohjama ning seeläbi kalavarusid päästma.
Kuna Läänemeri on kormorani peamine pesitsusala, puudutab probleem otseselt ka Eestit, Rootsit ja teisi meie piirkonna riike.
Foto: MTÜ Eesti Vee-elustiku Selts
Ühises pöördumises kirjutavad Eesti ja Rootsi ministrid komisjonile, et kormoranide arvukus on Euroopas jõudsalt kasvanud nii rannikualadel, jõgedel kui ka järvedel, vahendab Äripäeva teemaveeb kalastaja.ee.
Mis ühendab kalureid, metsamehi ja turbatootjaid? Need on meie omamaistel ressurssidel põhinevad tegevusalad, millele riik on viimase 10-15 aasta jooksul järjest piiranguid peale pannud, vähendanud erinevate sammudega alal tegutsejate konkurentsivõimet ning tasapisi kustutanud tulevikulootusi.
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras rõhutas kohtumisel ELi volinik Jessika Roswalliga, et kormoranide ohjamine vajab majandamiskava Euroopa Liidu tasandil.
Keskkonnaamet uuendas tänavu kormoranide kaitse ja ohjamise tegevuskava ning lubab kavale tuginedes kalavarude kaitseks ja kormoranide arvukuse kasvu ohjamiseks nii kormoranimunade õlitamist kui lindude heidutamist.
Keskkonnaamet lubas sellel aastal kalavarude kaitseks Eestis soodsas seisundis olevate kormoranide arvukuse piiramiseks nende munade valikulist õlitamist laidudel, kus on võimalikult väike tõenäosus teisi merelinde häirida. Ajavahemikul 5. maist kuni 18. maini õlitasid kalurid 8095 munadega pesa.
Stabiilne piimatootmine eeldab, et tehnika töötab katkestusteta. Kui aga lüpsi-, söötmis- või sõnnikueemaldusrobot seisab, peatub paraku ka tootmine. Seetõttu on hoolduse, nõustamise ja kiire tehnilise toe roll suurem kui kunagi varem.