Eesti teadlased on valmis pakkuma uusi bioplasti tootmise lahendusi, kuid puidukeemia areng pidurdub tööstuspartnerite vähesuse ja süsteemse arenduste puudumise tõttu, tõdeb Tallinna Tehnikaülikooli professor Andres Krumme saates Mets ja majandus.
Tallinna Tehnikaülikooli professor Andres Krumme.
  • Tallinna Tehnikaülikooli professor Andres Krumme.
  • Foto: Johanna Adojaan
Krumme sõnul on Eesti teadlastel olemas tehnoloogiline võimekus väärindada puidust saadavaid komponente nagu tselluloos, liigniin ja puidusuhkrud plastideks, kemikaalideks ja pakendimaterjalideks. “Kuid just selles ahelas, kus tselluloosist peaks saama plast, tekib kriitiline tühimik - meil ei ole tööstusi ega ettevõtjaid, kes ütleksid: jah, mina hakkan seda tegema,” nentis Krumme.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.06.26, 09:28
Üks seisakupäev võib maksta üle 30 000 euro: miks tasub kombain enne hooaega põhjalikult üle vaadata
Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel. Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele