- ST
Kuidas jääb ellu taimekaitse ja kliimamuutuste risttules olev põllumees?
Taimekaitsevahendite õigeaegne ja tõhus kasutamine on tänases intensiivses põllumajanduses kriitilise tähtsusega, kuid viimaste aastate ilmastikuolud on teinud selle töö erakordselt keeruliseks.
Loe AI kokkuvõtet
Tänases põllumajanduses on kliimamuutuste ja reguleerivate väljakutsete tõttu tõhus taimekaitse vältimatult vajalik. Viimastel aastatel on raskendavateks teguriteks olnud ilmastikutingimuste järsk muutus ning näiteks tuule kiirus ja temperatuur, mis muudavad pritsimiste ajastamise raskeks. Jatiina OÜ juht Jaanus Põldmaa ja Corteva eksperdid Priidu Adrijan ja Diana Peedel tõstavad esile, et haiguste ja umbrohtude tõrje on keerulisemaks muutunud. Corteva investeerib uutesse, ka bioloogilistesse, vahenditesse, et täita keelatud ainete järel jäänud tühimikku. Kõigest hoolimata nõuab põllumajandus pidevat kohanemist ja uuendusi, et toota jätkusuutlikult ja tõhusalt.
Kliimamuutused ja ebaühtne ilmastik pole olnud põllumehe sõbrad. Just eriti viimasel viiel aastal on täheldatud, et tuule kiirus on pea pidevalt üle nelja meetri sekundis, mis on piir, millest alates ei tohiks taimekaitsetöid enam teha. Kui varem võis loota rahulikele tuulevaiksetele varahommikutele ning õhtupoolikutele, et teha kaks-kolm pritsimist, siis nüüd on konkreetset aega praktiliselt võimatu leida.
Lisaks tuulele on väljakutseks temperatuur. Päikeselise päeva - näiteks 30 kraadise sooja järel, on taimed kuumad ning pritsimisega peab ootama, kuni taim jahtub ja tekib kaste. Eestis teeb olukorra veelgi keerulisemaks see, et juuni lõpus kestavad ööd vaid mõned tunnid.
“Kuna taimekaitsevahendi edukaks toimimiseks on vaja, et see ka kuivaks taime peal, on taimekasvataja terve suve "ajanäljas",” sõnab Jatiina OÜ juht Jaanus Põldmaa.
Nokk kinni, saba lahti – millal siis on õige hetk?
Corteva Agriscience’i ekspert Priidu Adrijan toob näite meie kevadest, kus talirapsi herbitsiidi kevadine pritsimine jäi tegemata, sest õigel kasvufunktsiooni perioodil oli ilm liiga külm. “Hiljem soojemate ilmade saabudes oli taim aga juba liiga kaugel kasvustaadiumis, mistõttu ei olnud pritsimine registreeringu järgi enam lubatud,” ütleb ta.
Ebasoodsad ilmad, eriti liigne niiskus, toovad kaasa ka kvaliteedikadu, soodustades mükotoksiinide, nagu näiteks fusaariumseened ja hallitused teket, mis muudab toiduvilja söödaviljaks. Jaanus Põldmaa rõhutab, et kuigi põllumehed investeerivad tänapäeval, et saada kuus tonni saaki hektarilt (võrreldes paarikümne aasta taguse kahe tonniga), on ilmastiku altvedamise korral tekkiv kahju kordades suurem.
Ennetustööl on kriitiline tähtsus
Kuna taimehaigused Eesti suvise pika päeva tõttu ei "maga", on taimekaitsetööde puhul ajastus kõige täpsem ja olulisem faktor. Kui haigust põllul silmaga näha, on reeglina juba hilja ning "rong läinud".
Corteva Agriscience ekspert Diana Peedel märgib, et peamised nisuhaigused Eestis on ikkagi DTR ja helelaiksus, mis võivad võtta meeletu saagipotentsiaali. “Viimasel ajal on aga tõsiseks peavaluks saanud ka roosted, mis vähendavad samuti tohutult lehepinda. Rapsi puhul on lisaks vanadele probleemidele tekkinud uued haigused, nagu vertitsilloos ja tsülindrosporioos,” ütleb Peedel.
Preparaatide vahetamisel võib olla tähtis roll
Selleks, et olemasolevaid taimekaitsevahendeid võimalikult tõhusana hoida, soovitab Peedel vältida ühe lemmikfungitsiidi kasutamist viis aastat järjest ja vajadusel hooaegade vahel preparaate vahetada, kuna tolerantsus ja resistentsus arenevad kiiresti. Samuti on maksimaalse kestvuse (näiteks kuni kuus nädalat) saavutamiseks oluline kasutada toote maksimaalset registreeritud kulunormi, mitte seda optimeerida.
Innovatsioon püüab ilmastikuprobleeme leevendada. Corteva on turule toonud uue fungitsiidi, millel on IQ4 formulatsioon, mis tagab vihmakindluse juba 10–15 minutiga pärast pritsekuivust lehe pinnal. See kiire imendumine on põllumeeste jaoks keerulistes ilmastikutingimustes eriti väärtuslik.
Rolli mängib ka vee kvaliteet
Tänane põllumajandus nõuab kosmonaudi tasemel teadmisi. Jaanus Põldmaa sõnul tehakse tööd satelliitide ja droonide abil sentimeetri täpsusega, ning tänapäeval ei jää täpsus enam suutlikkuse taha.
Lisaks elektroonikale on eluliselt tähtsad muud “pisiasjad". Näiteks mõjutab taimekaitsevahendite segunemist ja efektiivsust kasutatava vee kvaliteet – liiga kare või külm vesi võib segunemist takistada ja vahend voolab taimelt maha. Taimekaitsetööde puhul räägitakse tänapäeval isegi piisa suurusest, sest sellest sõltub, kas pritsitav aine jõuab taimeni, märgab selle ära ning jääb püsima.
Hetkel kuum
Kuigi Eesti põllumeeste teadmised ja oskused on heal tasemel, on valikuid ka harimistehnoloogiates. Maaviljeluse valik – künnipõhine, minimaalne harimine või otsekülv – sõltub Priidu Adrijani sõnul otseselt muldade tüübist ja kliimast. “Künd ei kao Eesti põllumajandusest, kuigi selle osakaal on vähenenud, sest tülikate umbrohtude tõrjumiseks on see sageli ainus lahendus;” räägib ta.
Diana Peedeli sõnul nõuavad otsekülviga põllud sageli vähemalt üht lisaringi umbrohutõrjet, mis näitab, et ühe töö ärajätmine nõuab teisalt ekstrakulu.
Euroopa ja Eesti regulatsioonid panevad kukalt kratsima
Lisaks praktilistele ilmastiku- ja agrotehnilistele probleemidele seisab sektor silmitsi regulatiivsete väljakutsetega. Jatiina OÜ juhi Jaanus Põldmaa sõnul ei tehta just kuigi nutikaid otsuseid Euroopas ja ka Eestis, kus vana, keskkonnale kahjulikuks peetav toimeaine võetakse kasutusest ära enne, kui uus ja parem alternatiiv on turule jõudnud.
Priidu Adrijani sõnul on uue toimeaine Euroopa turule toomine pikk protsess, mis võtab keskmiselt 10–12 aastat, sest läbi on vaja viia kümneid katseid, et tagada ohutus inimestele, loomadele ja keskkonnale. Samal ajal areneb haigustel aga tolerantsus ja resistentsus kiiresti.
Corteva investeerib nii bioloogilistesse toodetesse, kui toob turule neli uut taimekaitsevahendit
Seoses regulatsioonide karmistumisega investeerib Corteva jõudsalt bioloogilistesse toodetesse.
“Bioloogilised tooted on saadud looduslikust materjalist (nt bakterid või humiinhapped) ja need aitavad taimel stressitingimustele vastu pidada ning samal ajal käivitavad taimes protsesse, mis aitavad paremini omastada väetiseelemente,” sõnab Adrijan ning lisab: “Ajal, mil üha rohkem toimeaineid keelatakse, siis järgmisel paaril aastal on Corteval Eesti turule tulemas neli uut taimekaitsevahendit – kaks fungitsiidi ja kaks herbitsiidi, et tühjaks jäävaid kohti täita.”
Põllumajanduse tulevik sõltub seega nii tipptehnoloogilistest lahendustest, uute toodete turule jõudmise kiirusest kui ka pidevast kohanemisest ilmastiku kapriisidega.
Corteva Agriscience’i ja Jatiina eksperdid selgitavad saates „Kasvupinnas“, kuidas ilmastik mõjutab saagikust ja miks täppistaimekaitse ning uued bioloogilised lahendused muutuvad põllumajanduse tulevikus järjest olulisemaks:
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Vaata ka fotogaleriid!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele