Kindlasti peaks silmas pidama, et lämmastik oleks antud enne esimest niidet vähemalt 4 nädalat, et taim suudaks omastada kogu lämmastiku, kuna vaba lämmastik raskendab rohumassi sileeruvust ning takistab kiiret pH langust, mis omakorda mõjutab silo kvaliteeti ja söödaväärtust. Väga oluline on silo tegemisel fermentatsiooni kiirus, sellega säilitame silos rohkem energiat ja proteiini. Et tagada silo säilivus, on oluline jälgida, milline on pH kolm nädalat pärast silo tegemist, samuti peab jälgima, kui kiiresti langeb pH alla 4,5, et silos peatuks proteiinide lagunemine. Kiiret pH taseme langust on võimalik saavutada lisades piimhappebaktereid sisaldavaid silokindlustuslisandeid. PH-taseme kiire langus sileerimise esimestel etappidel vähendab haljasmassis oluliselt enterobakterite sisaldust. Kuid kui silos on kas aeglane või ebapiisav kääritumine, võib tagajärjeks olla pH tõus ning enterobakterite arvu kasv loomatervisele ohtlikule tasemele. Puuduliku sileerimise käigus (nt puudulik tallamine) lisanduvate ebasoovitavate bakterite hulgas domineerivad esialgu põhiliselt Erwinia herbicola ja Rahnella aquitilis.
Need asenduvad hilisemal silo säilitamise perioodil teiste bakteriliikidega nagu Escherichia coli, Hafnia alvei ja Serratia fonticola, millest E. coli on tervisele kahtlemata üks kõige ohtlikumaid.
Kvaliteetse silo saab kindlustuslisandiga, milles on piisav arv piimhappebaktereid.
Eestis silotootmise tingimustele ja kultuuridele sobivaks kindlustuslisandiks on kindlasti Sil-All FVA, mis on tänaseks saanud Euroopa Liidus ja Eestis heakskiidu kasutamiseks ka mahetootmises. Sobib kasutada nii kõrrelistele kui segudele liblikõielistega tänu sellele, et sisaldab 1 miljonit piimhappebakterit ja 4 ensüümi. 1 kg-st silokindlustuslisandist piisab 500 tonni silo valmistamiseks. Sil-All FVA kasutamine annab silole hea kvaliteedi ja ka hea maitseomaduse tänu piimhappelisele käärimisele, see omakorda tagab maksimaalse silosöömuse – rohkem piima silost! Samuti hoiate te kokku kiire fermenatsiooniga silokadude arvelt niitmisest söötmiseni, seega kokkuvõttes tuleb silo madalama omahinnaga.
Kindlasti tasub võtta ise või pöörduda Scandagra spetsialistide poole ja lasta võtta niiteproove laboris analüüsimiseks, et teada saada taimedes olev proteiini- ja kiudainete sisaldus, mis on abiks optimaalse niiteaja alguse määramiseks. Fakt on see, et hea silo tegemine maksab sama palju kui kehva silo tegemine, majanduslik tulemus aga erineb kordades
Eesmärk 2015
• Toota silo madalama omahinnaga (vähem kadu niitmisest kuni söötmiseni );
• Rohkem proteiini ja energiat piima tootmiseks toodetud hektari kohta hooaja jooksul 10 000 liitri piimatoodanguga loomale, et saavutada 55 % silo põhist piimatootmist peaks 2015. aasta silo eesmärgiks seadma :