Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) rajas Lahemaale ebapärlikarpide kasvatusjaama. See võimaldab RMK Põlula kalakasvatustalitusel varasemast tõhusamalt aidata kaasa ebapärlikarbi populatsiooni taastamisele.
RMK Põlula kalakasvatustalituse juht Kunnar Klaas, ebapärlikarbi spetsialist Katrin Kaldma, ebapärlikarbiuurija Aune Veersalu ja Tšehhi ebapärlikarbispetsialist Ondřej Spisar kasvatusjaama avamisel.
Foto: Kaisa Esko/RMK
RMK Põlula kalakasvatustalitus alustas ebapärlikarbi kasvatamist juba 2020. aastal, kuid seni olid võimalused selleks piiratud.
RMK Põlula kalakasvatuskeskus asustas aprillis-mais kokku 739 000 noorkala ja kalavastset. Tugevat turgutust said siiapopulatsioonid ja Eesti lõhejõed.
Põlula kalakasvatuskeskus tähistas 30. sünnipäeva konverentsiga, kus võeti kokku senine tegevus ja tutvustati tulevikuplaane. Algselt lõhevarude taastamiseks loodud kalakasvatuskeskus tegeleb nüüdseks lisaks veel tuura ja siia noorjärkude kasvatamise ja asustamisega, üha olulisemaks tõuseb hävimisohus ebapärlikarbi populatsiooni taastamistöö.
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.