Statistikaameti andmetel turustati Eestis 2024. aastal toimeaine kogusesse ümberarvestatuna 782,5 tonni taimekaitsevahendeid, mis on kümnendiku võrra rohkem kui eelneval aastal. Suurem osa müüdud taimekaitsevahenditest olid umbrohutõrjevahendid.
Võrreldes Eestit teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, on siin turustatud taimekaitsevahendite absoluutkogused suhteliselt väikesed.
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Statistikaameti juhtivanalüütiku Swen Petersoni sõnul on umbrohutõrjevahendid jätkuvalt enim müüdud taimekaitsevahendid. „Eelmisel aastal turustati umbrohutõrjevahendeid 597 tonni ehk üle 80 tonni enam kui 2023. aastal. Lisaks müüdi neljandiku võrra rohkem putukatõrjevahendeid, kuid seenhaiguste tõrjevahendite turustatud kogused vähenesid võrreldes 2023. aastaga kümnendiku võrra,“ selgitas Peterson.
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.