Loomataudide ennetuses on inimese roll keskne, leiti arutelul „Kahejalgne – loomataudide suurim risk!?“. Suurimaks mureks peeti teadmatust ja hooletust, mis võib viia massiliste haigestumiste ja hukkamisteni.

- Loomakasvatus on haiguste ees täpselt nii kaitstud kui meie nõrgim lüli.
- Foto: Andras Kralla
Loomataudide levik on tõusuteel, mis seab erinevatele osapooltele väljakutseid. Enamik loomataude on väga suure majandusliku mõjuga, sh tuues kaasa loomade massilise hukkamise. See omakorda mõjutab inimeste toidulauda ja toidujulgeolekut. Eestil on kogemus erinevate loomataudidega nagu näiteks lindude gripp ja sigade Aafrika katk. Siiski on kesk-Euroopas levimas suu- ja sõrataud, mida pole Eestis olnud üle neljakümne aasta. Samuti on üha põhjapoole liikumas taudid, mis olid justkui lõunamaade probleemiks, näiteks lammaste katarraalne palavik, väikemäletsejaliste katk, Lääne-Niiluse viiruse palavik.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tasuvuse ja kogukulu aus vaade põllumehele
Põllumajanduses on masinainvesteering alati olnud suur otsus, kuid muutlik majanduskeskkond, toorainehindade kõikumine ja ilmastiku ebastabiilsus on viinud selleni, et iga ost peab tänapäeval täitma ühte keskset eesmärki: alandada masinakulu tootmise hektari omahinnas ja vähendada tootmisriske.