Sel nädalavahetusel saab Peipsi Toidu Tänava 175 kilomeetri rännakul maitsta parimat, mida piirkond pakub – Vasknarvast Setomaale avavad uksed 34 pop-up-restorani, kus menüüs on värske järvekala, ulukiroad, hooajalised köögiviljad, metsaseened ja nii klassikalised kui ka üllatavad magustoidud.

- 34 pop-up-restorani avavad uksed.
- Foto: Allar Kikkas
Kahe päeva jooksul avatakse 34 pop-up-restorani, kus pakutakse ehedat Peipsi piirkonna toitu. Menüüde keskmes on Peipsi järve saak – rääbis, haug, koha, latikas, ahven ja luts – valmistatuna praetult, soolatult, grillitult, marineeritult, suitsutatult või suppide, pelmeenide ja pirukate sees. Liharoogade austajaid ootavad metssea, metskitse, põdra, kopra, küüliku, kitse, lambaliha ja veiseliha road, mille kõrvale serveeritakse hooajalisi lisandeid aedadest ja põldudelt. Lauale jõuavad ka metsaseened, nii pirukates ja suppides kui ka salatites ja pelmeenides.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
28. mail Tartus toimunud Tartumaa toidupiirkonna 2025 avakonverents ja pidulik avasündmus lükkasid Lodjakojast alguse saanud üritusega käima maitseseikluste aasta, mis toob kokku teadlased, tootjad, kokad ja poliitikud. Päeva fookuses olid piirkonna toidupärand, innovatsioon ja koostöö lasteaedade-koolidega.
Homme, 28. mail saab piduliku alguse Tartumaa maitsete aasta, kus regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras annab Tartumaale üle toidupiirkonna tiitliga kaasneva rändkahvli.
Möödunud nädalavahetusel tervitas tartlasi Suudlevate tudengite ette kaetud kohalikke maitseid täis toidulaud, mis tõi kohale sajad uudistajad.
Tuleva aasta toidupiirkonna tiitlit kannab Tartumaa. Jätkates Tartu 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna pärandit, loob maitsete aasta projekt Tartumaale võimaluse piirkonna tuntust veelgi tõsta ning tugevdada oma positsiooni kulinaaria ning toiduturismi valdkonnas.
Tasuvuse ja kogukulu aus vaade põllumehele
Põllumajanduses on masinainvesteering alati olnud suur otsus, kuid muutlik majanduskeskkond, toorainehindade kõikumine ja ilmastiku ebastabiilsus on viinud selleni, et iga ost peab tänapäeval täitma ühte keskset eesmärki: alandada masinakulu tootmise hektari omahinnas ja vähendada tootmisriske.