Puurivaba munatootmine vajab koostööd, mitte sundi
Riigikogu maaelukomisjon arutas tänasel istungil koos suuremate munatootjate, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK), Regionaal- ja Põllumajandusministeerikumi ning loomakaitsjate esindajatega kanade puurispidamise vabatahtlikku lõpetamist. Teema tõstatus EPKK hiljutise pöördumisega valitsuse ja maaelukomisjoni poole.
Tänane arutelu näitas, et kõik osapooled peavad oluliseks loomade heaolu, vaidlusaluseks küsimuseks on aga viis, kuidas seda saavutada. Enamus maaelukomisjoni liikmetest on arvamusel, et kui tootjad on valmis vabatahtlikult üle minema puurivabale tootmisele, ei peaks seda seadusega kohustuslikuks muutma.
Seotud lood
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kinnitab, et Eesti liigub järk-järgult munakanade puuris pidamise lõpetamise suunas. Minister Terrase sõnul viiakse muudatus ellu kümne aasta jooksul, tagades samal ajal tootjatele toetused ja realistliku üleminekuaegse plaani, mis ühendab loomade heaolu kasvu ning põllumajanduse kestlikkuse.
Valminud seaduseelnõu, mille kehtestamisel keelatakse Eestis puurikanade pidamine, kuid jätkub puurikanade munade import Eestisse, võib kahjustada kogu Eesti munatootmissektorit, leiab suurima mahemunatootja, Äntu Mõisa omanik Lauri Bobrovski.
Eestis plaanitakse keelustada munakanade puurispidamine alates 2035. aastast, andes tootjatele üle kümne aasta üleminekuajaks. Seadusemuudatuse eesmärk on parandada loomade heaolu, samas lubab riik arvestada sektori kestlikkuse ja tarbijate toidujulgeolekuga.
Tasuvuse ja kogukulu aus vaade põllumehele
Põllumajanduses on masinainvesteering alati olnud suur otsus, kuid muutlik majanduskeskkond, toorainehindade kõikumine ja ilmastiku ebastabiilsus on viinud selleni, et iga ost peab tänapäeval täitma ühte keskset eesmärki: alandada masinakulu tootmise hektari omahinnas ja vähendada tootmisriske.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele