Riigikontrolli hinnangul ei ole riikliku toiduvaru moodustamisel siiani kokku lepitud selget ja kriisistsenaariumidega seotud eesmärki ning varu kasutuselevõttu pole tervikuna läbi harjutatud, mis seab ohtu selle tegeliku toimimise hädaolukorras.

- Ligikaudu kaks kolmandikku toiduvarust on varude keskus moodustanud jahuna. Poolt sellest kogusest pakub lepingupartner aga teravilja ehk sisuliselt toorainena, mis tähendab, et toiduvaru ei tarvitse kriisioludes olla kohe kasutatav.
- Foto: Unsplash
Eesti Varude Keskus pole seni suutnud täita Vabariigi Valitsuse seatud sihti tagada toiduvaru kogu elanikkonnale 14 päevaks, vaid on nõukogu teadmisel ise püstitanud mõõdukama eesmärgi tagada toiduvaru kümnendikule elanikkonnast üheks kuuks. Riigikontroll näeb probleemi selles, et toiduvaru sihttase „10 protsendile toitu 30 päevaks“ ei ole seotud ühegi konkreetse kriisi stsenaariumiga, mis ei võimalda hinnata ka selle varu piisavust üheks või teiseks kriisiks. Erinevatel asutustel tuleks astuda toiduvaru moodustamisel ühte jalga, tagada, et varu suurus oleks kriisistsenaariumidega vastavuses ja varu jagamine ka läbi harjutada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.