Riigikontrolli hinnangul ei ole riikliku toiduvaru moodustamisel siiani kokku lepitud selget ja kriisistsenaariumidega seotud eesmärki ning varu kasutuselevõttu pole tervikuna läbi harjutatud, mis seab ohtu selle tegeliku toimimise hädaolukorras.

- Ligikaudu kaks kolmandikku toiduvarust on varude keskus moodustanud jahuna. Poolt sellest kogusest pakub lepingupartner aga teravilja ehk sisuliselt toorainena, mis tähendab, et toiduvaru ei tarvitse kriisioludes olla kohe kasutatav.
- Foto: Unsplash
Eesti Varude Keskus pole seni suutnud täita Vabariigi Valitsuse seatud sihti tagada toiduvaru kogu elanikkonnale 14 päevaks, vaid on nõukogu teadmisel ise püstitanud mõõdukama eesmärgi tagada toiduvaru kümnendikule elanikkonnast üheks kuuks. Riigikontroll näeb probleemi selles, et toiduvaru sihttase „10 protsendile toitu 30 päevaks“ ei ole seotud ühegi konkreetse kriisi stsenaariumiga, mis ei võimalda hinnata ka selle varu piisavust üheks või teiseks kriisiks. Erinevatel asutustel tuleks astuda toiduvaru moodustamisel ühte jalga, tagada, et varu suurus oleks kriisistsenaariumidega vastavuses ja varu jagamine ka läbi harjutada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tasuvuse ja kogukulu aus vaade põllumehele
Põllumajanduses on masinainvesteering alati olnud suur otsus, kuid muutlik majanduskeskkond, toorainehindade kõikumine ja ilmastiku ebastabiilsus on viinud selleni, et iga ost peab tänapäeval täitma ühte keskset eesmärki: alandada masinakulu tootmise hektari omahinnas ja vähendada tootmisriske.